Uurimus leevikesest
Olen leevike,
lumiste aedade lind.
Mul hallikad tiivad
ja punane rind.
Kartsin kanget põhjapakast.
Tulin talveks teie juurde.
Siin ma lendan ringiratast,
näitan oma kaunist kuube.
Nagu luuletus ütleb, uurisime lähemalt leevikesi ja panime nad paberile. Saime teada, et leevikestel on mustad mütsid peas ja laulavad oma vaikseid laule. Kui lendu tõusevad, on hästi näha valget triipu sabapealsel ja tiival.
Kõik leevikesed ei olegi punased. On ka roosakashalle. Roosakashallid on emalinnud, punased aga isaleevikesed. Leevikesed tulevad talvel aeda metsast.
Saime teada, et leevikest kutsutakse tombak ehk punapugu ehk krüüksulind või tuisutaja või õunapuulind või punnpaabu. Näe, kui palju nimesid!
Töö käik.
Kõigepealt katsime töö aluspaberi akvarellidega. Püüdsime leida talvise taeva karged värvid. Järgmisel tunnil puhusime kõrre abil musta tušiga raagus puuoksad. Lõikasime ja värvisime leevikesed ja liimisime need oma tööle. Lisaks ka mõned lumehelbed. Valmis!
Meid juhendas kunstiõpetaja Pille Toom. Töid vaadates leidsime, et nendest saaks ilusa tapeedi või borde.
