Ühes Lõuna-Eesti asulas rullus kolme kuu eest lahti häiriv lugu, kui kohalik pereisa avastas, et noortekeskuse töötaja on seksuaalkuritegudes süüdimõistetu. Pärast noortekeskuse juhatuse ignoreerivat suhtumist jõudis asi politseisse. Kõigi osaliste kaitseks oleme nende nimed ja asukohad ära muutnud.
Kohalik müügiesindaja Toomas (nimi muudetud) elab koos oma perega väikses asulas. Piirkonna täpse nime jätab toimetus enda teada, sest tegu on väikese kohaga ning kriminaalasi alles pooleli. Toomase algklassis käiv poeg Oliver (nimi muudetud) on veidi kinnine ja arglik poiss, kellele meeldib legoklotsidest ehitada, tõukerattaga sõita ja noortekeskuses videomänge mängida.
Et Oliveril just palju sõpru ei ole, käis ta tihti asula keskel, otse vallavalitsuse vastas asuvas noortekeskuses. Põnevad tegevused, uus maja ja professionaalsed töötajad pakuvad kogukonna noortele tihedast argipäevast mõnusat vaheldust. Just selle keskuse töötajatest juttu tulebki, paraku mitte positiivses mõttes.
Suurepärane töötaja ja noortesõber
Täpsemalt käib jutt keskuse noorsootöötajast Märtenist (nimi muudetud), kelle soliidne olek ja abivalmis suhtumine ei tekitanud esmalt kelleski kahtlust. Ka Toomase jaoks oli Märten asjalik töötaja. „Oliverile meeldis ta väga, poiss rääkis temast ainult positiivselt. Nägime, et ta mõjub hästi.“ Usaldusväärsust lisas fakt, et mees oli varem Ida-Virumaal töötanud mobiilse noorsootöötajana ning pärjatud ka „Aasta noore tegija“ auhinnaga.
Kuid sellesse pilti lõi esimesed mõrad üks õhtu, mil Oliver tuli koju ja ütles, et Märten oli kutsunud teda ja veel kahte samavanust poissi enda juurde koju mängima. Pakkus ka reisilt toodud maiustusi, mida Oliveri kodus tavaliselt ei saanud. Toomasele tundus see küll kummaline, kuid mingit häirekella lööma veel ei hakanud. Siiski hakkas mees poja juttu tähelepanelikumalt kuulama ning õhtuti temalt ka täiendavalt juurde küsima.
„Ühel õhtul Oliver ütleski, et Märten oli pannud oma käe teise lapse reiele. Küsisin Oliverilt seda veel mitu korda üle ja kui poiss kinnitas, et ta nägi seda oma silmaga, siis ma kihvatasin. See asi ei tundunud enam õige.“
Aja jooksul tundus noortekeskuse töötaja käitumine muutuvat aina kummalisemaks ning Toomas hakkas erinevaid signaale saama ka teistelt lastevanematelt. „Meil on väike kant, noortekeskuses käib teisigi tuttavaid lapsi. Jutud ju hakkavad liikuma ja küsimusi tekib aina rohkem. Hakkasime mõtlema, kust see noorsootöötaja meile tuli.“ Nii tekkis Toomasel soov uurida, millega oli noorsootöötaja Märten varem tegelenud.
Õõvastav avastus
Pärast viimast vahejuhtumit hakkas Toomas veebis ringi tuhnima, kuniks jõudis 2018. aasta uudisele seksuaalkuritegudes süüdimõistetud mehest. Artiklis klappisid nii mehe amet, vanus kui ka piirkond. Ainuke, mis erines, oli nimi, kuid edasi uurides avastas Toomas, et toosama Märten kandis kunagi nime Indrek. Just selle nimega inimene häirivas kuriteos süüdi ka mõisteti, seisis artiklis. Nüüd olid kõik pusletükid koos ja ebameeldiv pilt selge.
„Ma olin täiesti sõnatu,“ ütleb Toomas vaikselt. „Esimene mõte oli, et kui lähedalt see oht mu pojast mööda läks. Poleks ma sekkunud või lapse juttu mitte uskunud, oleks võinud juhtuda täiesti kirjeldamatuid asju. Ma ei taha sellele ausalt öeldes isegi mõelda,“ sõnab Toomas.
Mehe jaoks külvab arusaamatust ka noortekeskuse otsus potentsiaalselt ohtlik inimene oma majja tööle võtta. Veelgi enam pettumust valmistab asjaolu, et Toomase pärimise ja teavitamise peale ei teinud juhataja esmalt mitte midagi. Liikuma hakkas asi alles siis, kui sekkus politsei.
„Täiest mõistetamatuks jääb, kuidas noortekeskuse juhatajal selline asi kahe silma vahele jäi. Sa võtad tööle süüdimõistetud inimese, kellel on minevikus reaalsed karistused ning kes, mul on seda rõve öelda, on lapsi käperdanud. Ning sind isegi ei huvita. Kuidas see võimalik on?“, on Toomas selgelt vihane ja häiritud.
Noortekeskuse juhataja Karin (nimi muudetud) telefonile vastata ei tahtnud, kuid saatis toimetusele hiljem kirja. Tema sõnul oli uudis pedofiilsete huvidega töötajast ka tema jaoks šokeeriv, sest kiire taustakontrolli ja eri inimestelt saadud info järgi oli Märtenil puhas minevik. Enne nüüdseks alustatud kriminaalasja lõpetamist ei oska noortekeskuse juht rohkem midagi lisada.
Tänaseks noortekeskusest lahti lastud Märtenit ei õnnestunud ajakirjanikel tabada, sest korduvatele kõnedele ja e-mailidele mees ei vastanud.
Võimalus teha taustakontroll
Noortekeskuses toimunu on vaid üks kahetsusväärne lugu sellest, kui tööandja on jätnud lastega töötavale kolleegile värbamisel põhjaliku taustakontrolli tegemata.
Kuid 1. oktoobril jõustus seadusemuudatus, tänu millele muutus lastega töötavate isikute taustakontroll senisest lihtsamaks ja tõhusamaks. Selle alusel on alates 1. oktoobrist tööandjal ja lapsevanemal võimalus tõhusamalt kontrollida seda, et lastega ei töötaks inimesed, kellele see mõne süüteo tõttu keelatud on. Seadusmuudatused laiendasid ja sõnastasid selle kohustuse selgemalt. Lisaks loodi veebilehele e-toimik.ee võimalus lastega töötavate inimeste taustakontrolli lihtsamalt teha.
Nii saab edaspidi karistusregistri kaudu ja ilma riigilõivu tasumata lapsega töötamise nõuetele vastavust kontrollida lisaks tööandjale ka lapse seaduslik esindaja, näiteks lapsevanem lapse treeneri, õpetaja või sotsiaaltöötaja kohta. Varem said seda riigilõivuvabalt teha vaid lastega töötavad asutused. Karistusregistrist saadav vastus on nüüd selgem ja samas ei riiva inimeste eraelu. Vastus kuvatakse kas „lubatud“ või „keelatud“ vormis, st toime pandud kuritegude loetelu ei väljastata.
Juhul, kui mõne säärase kutseala teenusepakkuja võtab lastega töötamise piiranguga inimese tööle või teenistusse või sellisel inimesel võimaldatakse muul viisil lastega tegeleda, siis see on väärteo korras karistatav. Tööandjal tuleb sellistele töökohtadele kandideerivatele inimestele teha süstemaatiliselt taustakontrolli, sama kohustus on vastava tegevusloa väljastajatel. Kohustuse eiramisel võib juriidilisele isikule määrata kuni 32 000 euro suuruse rahatrahvi.
Ühtlasi algas justiitsministeeriumi kampaania „Kelle palkad lastega töötama?“, mille eesmärk on lastega töötavate asutuste tööandjaid kutsuda lastega töötavate inimeste tausta kontrollima. Kampaania osa on ka siinne väljamõeldud lugu, ka loos kajastatud inimesed ja teod on väljamõeldud. Loe kampaania, lastega töötamise piirangu ja taustakontrolli kohta lähemalt: www.just.ee/kontrollitausta.
