Igal aastal räägitakse aina rohkem puukidest ja nendega levivast nakkushaigusest ehk puukentsefaliidist. Eesti oludes on puugid aktiivsed just aprillist kuni oktoobrini.
Kuidas kaitsta aga ennast ja oma last sellise viirusliku nakkushaiguse eest?
Miks on puukentsefaliit nakkushaigus?
Puugid toituvad üldjuhul näriliste, veiste, kitsede, hobuste, põtrade ja muude loomade verest. Loomad on aga puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks. Verd imedes kannavad puugid viirust endaga kaasas ning annavad selle üle inimestele.
Muidugi võivad viiruseid inimesele levitada ka nakatanud loomad. Inimest võib nakatada sellisel juhul näiteks pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimine.
Õnneks ei levi haigus inimeselt inimesele. Seega pole puukentsefaliiti haigestunud inimene teistele nakkusohtlik.
Mis on nakkuse tagajärgedeks?
Puukentsefaliit võib kulgeda raskelt ning haarata kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad omakorda tekkida püsivad jääknähud.
Nakatanul võivad 1-2 nädala pärast ilmneda gripitaolised haigusnähud, näiteks palavik koos pea- ja lihasvaludega. Tavaliselt kestavad need vaevused kuni nädala ning kaovad.
Kolmandikul nakatunutest võib viirus aga edasi tinguda ajju ja ajukelmetele ning põhjustada meningiiti või meningoentsefaliiti. Sellisel puhul haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus, oksendamine ja uimasus.
Enamus haigetest küll paraneb, kuid haiguse põdemise järgselt võivad jääda mitmesugused jääknähud. Nendeks võivad olla kas tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired.
Kuidas seda ravida?
Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, ent haigust ravitakse sümptomaatiliselt. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus.
Õnneks on võimalik puukentsefaliiti vältida.
Tõhus ja ohutu viis on lasta ennast kui ka oma last vaktsineerida. Lapsi vaktsineeritakse alates ühe aasta vanusest. Vaktsineerimisega võiks alustada aprillis, kuid seda jõuab veel kasutada ka enne seene-marja hooaja algust.
Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest tehakse 1-3 kuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem. Siiski tasub meeles pidada, et pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid see kestab ainult ühe hooaja. Kolmas süst pikendab aga immuunsust kauemaks.
Terviseamet soovitab vaktsineerida iga kolme-viie aasta järel.
Teisigi nõuandeid viiruse vältimiseks:
- kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke varakult märgata.
- Topi püksisääred topi sokkide ja/või kummikute sisse.
- Kasuta putukatõrjevahendeid.
- Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha. Lastel tuleb hoolikalt kontrollida ka kõrvataguseid ja kaenlaaluseid.
Vaktsineerimise kohta küsi lähemalt kindlasti oma perearstilt!
Info pärineb Terviseameti kodulehelt
