Sääsed on muutunud juba nii aktiivseks, et soojatel suveõhtutel on lausa keeruline väljas mõnusalt aega veeta. Sääsetõrjevahendite kasutamine on suvel muutunud täiesti iseenesestmõistetavaks, ent ära ei tohiks unustada, et nendes sisalduvad ained pole ohtlikud mitte ainult sääskedele, vaid ka meile endile.
Terviseameti mürgistusteabekeskus kirjutab, et sääsetõrjevahendid sisaldavad valdavalt dietüültoluamiidi ehk detamiidi (DEETi), mis imendub hästi läbi naha ning võib putukatõrjevahendiga määritud kätega toidu kallale asudes sattuda ka meie seedetrakti. Kuna aine tekitab ohtu eelkõige laste tervisele, tuleks sääsetõrjevahendeid kasutada võimalikult minimaalselt.
Detamiidiga kaasneva mürgistuse ilmingud varieeruvad kergest iiveldusest kuni teadvuskaotuseni. Sümptomiteks on üldjuhul iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja kõhulahtisus ning tihti aetakse see segi toidumürgistusega. Kuna antud toimeainega sääsetõrjevahendid on liigsel kasutamisel neurotoksilise toimega, võivad raskematel juhtudel tekkida ka teadvuskaotus, vererõhu langus ja krambid.
DEETi sisaldavaid tooteid ei tohiks kasutada alla 2-aastaste laste puhul ning 2-12-aastaste puhul tuleks selle kasutamist oluliselt piirata. Kuna tõrjevahendid sisaldavad ka alkoholi, mis toimib DEETi imendumist soodustava ainena, siis peaksid juba seetõttu olema sääsetõrjevahendid lastele kättesaamatus kohas. Alkohol põhjustab juba väikses annuses lapsele ohtlikku mürgistust.
Laste puhul on mõistlik vältida pihustatavate tõrjevahendite kasutamist, kuna sellisel moel võivad lapsed mürki endale sisse hingata. Telkima minnes pole mõistlik DEET-toodet telki sisse pihustada, sest nii loob inimene omale ise gaasikambri ja mürgistuse tekkimise oht on palju suurem.
Lastele mõeldud sääsetõrjevahendid sisaldavad küll DEETi vähem, ent nende kasutusjuhendit tuleb ikkagi hoolega jälgida. Mürgistusteabekeskus soovitab alternatiivina kasutada pigem kaubandusvõrgus saadaolevaid looduslikke sääsetõrjevahendeid.
Info pärineb Terviseameti mürgistusteabekeskuse koduleheküljelt.
