Vahepaladest räägib toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser:
Väikelaps on liikuv, uudishimulik ja rahutu, jookseb palju, küsib palju, õpib ronima ja hüppama – see kõik on väga vajalik ja loomulik lapse arenemine. Öeldakse, et laps ei jäta ennast nälga. Talle ei pea süüa valmistama kaloriraamat käes, küll aga on hädavajalik perel teada ja tunda mitmekülgse toiduvaliku põhimõtteid ja mitte olla toitumisimede ning Delfist saadud otsingute ohver. Iga kord ei ole päris üheselt vastuvõetavad ka vanavanemate soovitused, sest aeg ja elu on muutunud teadlikumaks.
Isu tekib füsioloogiliselt iga 3,5 – 4 tunni järel. Sellest on ka tavalised kolm regulaarset toidukorda – hommikusöök, lõuna ja õhtusöök. Mida aktiivsem laps on, seda kiiremini läheb tal kõht tühjaks. Sellepärast peavad väikelapsel kindlasti olema vähemalt kaks vahepala. Mida aga anda ja kui palju korraga, see sõltub lapse aktiivsusest ja päevategevusega seotud asjaoludest. Lastesõimes käivatel lastel pole sellega probleeme ning millist toitu ja mitu korda seda kodus anda, sõltub lasteasutuses viibimise ajast. Sageli on aga alla 3-aastased lapsed kodus. Selle põhjusteks võib olla kas lihtsalt pere soov või on noortel vanematel kodus veel kas väiksemaid või suuremaid lapsi ning ei taheta väikelast lasteaeda viia. Siis tuleb enda elu nii korraldada, et söögiajad oleksid lastega koos. See võimaldab anda eeskuju ja ühine söögiaeg on hea ka lihtsate selgituste andmiseks, märkamatuks õpetamiseks. Kellaaegadest tuleb ka kodus kinni pidada ja siis selgub, millal anda vahepalasid ning kui rikkalikud vahepalad peaksid olema.
Igal juhul tuleb toit valida nii, et väikelaps teaks, millega on tegemist. Ka vahepalaks mõeldud uusi toite peaks tutvustama ettevaatlikult ja väikestes kogustes, näidates ise ette on see lastele väga põnev. Mida looduslikult värvilisem on taldrikule asetatu, seda ilusam ja isuäratavam see on ning seda enam sisaldab ta erinevaid vajalikke toitaineid. Lapsed kasvavad periooditi, mis tähendab, et võib olla aegu, kui laps sööb väga vähe, ning perioode, kui laps sööb rohkem. Hea oleks jälgida, et söömine ja energia kulutamine oleksid tasakaalus. Kui laps on väga aktiivne, peaks ta sööma rohkem ja siis võivad ka vahepalad olla suuremad ja energiarikkamad. Ka jooki ei tohi unustada. Puhas joogivesi peab olema lapsele alati kättesaadav sõltumata põhitoidu või vahepala söömisajast. Kuni 3-aastased väikelapsed peaksid saama joomiseks vett umbes 100 -120 ml kehakaalu kilogrammi kohta.
Ka vahepala söömiseks tuleb lapsele planeerida aega ja seda ei tohi teha kiirustades ja ringi joostes. Tuleb ikka istuda laua taha või vähemalt toolile ja siis süüa see ettenähtud pala ära.
Vahepalade põhiliseks soovituseks on see, et toit olgu võimalikult vähe töödeldud. Oluline on mitte sundida last palju sööma, vaid just et teha hea valik. Seega võib olla ka päevi, kus ta ei taha mingit vahepala! Siis ärge sundige! Jälgige, et söömine ja energia kulutamine oleksid tasakaalus. Kui laps on väga aktiivne, peaks ta sööma rohkem ja mõnikord on vaja ka kolme vahepala! Kui aga laps ei armasta palju liikuda ja kaldub ülekaalulisusele, siis kindlasti tuleb magusate toitudega olla ettevaatlik ja anda neid harva.
Igal lapsel on toitude seas oma lemmikud ja ka need, mis üldse ei maitse. Teades lapse eelistusi, saab vanem teda vahel meelitada vähehaaval just vahepalana sööma väikeses koguses ka neid toite, mida laps tavaliselt ei söö. Isegi võiks panna külmkapi peale pildid toiduainetest, mida laps päeva jooksul kindlasti sööma peaks. Seda saaks teha koos lapsega!
Vahepalaks sobivad:
- värsked või kuivatatud puuviljad ja marjad,
- tükeldatud köögiviljad või käest hästi söödavad kurk, tomat, paprika jm. Ka grillitud krõmpsuvad köögiviljad,
- vähemagus jogurt ja kohupiim, kama,
- kukkel piimaga, väikelastele mõeldud piimaseguga,
- müslibatoonid, soovituslikult isevalmistatud,
- võileib hästi valitud kattega, nagu kodujuust, kanamuna, taine lihaviil, kodune keedis,
- klaas mahla,
- marjad vahukoorega, piimaseguga, kohupiimaga või keefiriga,
- leivavorm marjade ja piimaga,
- pannkoogid moosi või meega.
Vahepalaks ei ole soovitavad:
- Karastusjoogid, millistesse on lisatud suhkrut,
- siirupist valmistatud morss ja mahlajoogid, mis ei sobi pidevaks tarbimiseks ja janu kustutamiseks nii toitumise kui ka hammaste tervise seisukohalt,
- pakitoit, nagu kartulikrõpsud,
- kreekerid, küpsised, kommid,
- saiakesed ja koogid, mis annavad rohkesti nn tühja energiat, mida on energiavajaduse rahuldamiseks sageli ülearugi,
- pähklid ja mandlid nii kurku tõmbamise kui ka allergia seisukohalt,
- kohukesed ja magusad kohupiimakreemid (harva).
Kui aga lapsel läheb veel õhtul kõht tühjaks, siis sobib neile vabal valikul lisaks hilisõhtune vahepala, mileks võiks olla näiteks puuvili, väikelaste piimasegu või biojogurt.
