Luuletused ja jutukesed varesest
Jaanuarikuu ülesanne paelus meid väga. Oleme püüdnud iga ülesande täitmise juures ühildada tore ettevõtmine ka millegi kasulikuga. Kutsusime endale külla Eesti Ornitoloogiaühingust inimese, kes tuli rääkis meile „Talvistest aialindudest ja nende toitmisest“. Vaatas üle ka meie linnusöögimajad ja kinnitas, et kõik on väga hästi.
Meie valisime ülesande lahendamiseks vaid ühe linnu- varese. Ja seda vaid selleks, et ta on meile väga hingelähedane ja tähtis. “Kehtna vald tiivustab tegudele” on meie valla hüüdlause ja valla vappi kaunistab vares. Oma ülesande täitmise juures uurisimegi, miks on meie valla vapil just see lind ja mida ta sümboliseerib.
Kasutasime oma töös „Kehtna valla aabitsaid“, millest saime rohkem infot oma kodukoha vallast ja sümbolitest. Uurisime varese kohta erinevatest allikatest ja otsisime lisainformatsiooni.
Kui vares meile tuttavamaks sai, käisime tunnis läbi veel erinevaid varjante, kuidas oleks võimalik varesest midagi kirjutada. Osad õpilased valisid luuletuse vormi, osad jutukese, mõni tahtis legendi kirjutada ja mõni muistendit. Tööd tulid vahvad ja omanäolised.
Jaanuarikuu ülesande tööd valmisid eesti keele, loodusõpetuse ja kunstiõpetuse tundides. Meie tehtud tööd räägivadki meie koduvallast ja varesest.
„Kehtna valla Vares“
Saskia Kranach
Hõbedasel kilbil seisev vares,
Põllutööd tehakse siin igas tares.
Kodu, põllu tarkuselind,
Meie valda elama kutsub sind.
Kevadel kutsuvad teid rabad ja sood,
nende külastamine meile rõõmu toob.
Palukülas talverõõmu nautida saad,
Pärast Outbakis kõhu täidab praad.
„Vares Vaak“
Riivo Aas
Õue lendab vares Vaak
Ja kraaksub kraak-kraak.
Ta sulestik on must ja hall,
Nüüd kõnnib tähtsalt puude all.
Vares elab nii linnas kui maal,
Ta rändab seal kus süüa saab.
Kui Kehtna vappi vaatad sa,
Siis seal varest näha saad.
