Vastlapäev on liikuv püha, mis langeb noorkuu teisipäevale. 2019. aastal on see rõõmus liulaskmise päev 5. märtsil. Sõna vastlad on rootslastelt laenatud, varasemalt kutsutud liugupäev, on aga õige vana püha, mille tavade järgimine peaks andma inimesele ja tema majapidamisele suveks jõudu ja head olemist. Tore, et sel aastal ka vastlaliu jaoks lund jätkub!
Kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris oli vastlapäev tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Kuna paastuajal oli keelatud lõbustused ja rammus toit, kasutati vastlapäeva rõõmsaks pidutsemise päevaks, mil veel enne paastu söödi rammusalt. Kindlasti leidub neidki kelle jaoks on vastlad eelkõige kristliku tähendusega püha aga ka neid kelle jaoks on tegemist päevaga, mil lastakse liugu, süüakse rõõmsalt vastalakukleid, seajalgu ning hernesuppi.
Vanad kombed ja uskumused Allikas: Maavald.ee
Vastseliinas on öeldud: Kui vastlapääval livveldas ja rõõmus oldas, saap hää ja rõõmuline ajastaig sandile kui saksale, kes ennegi sis rõõmus on.
*Kihlakute liugupäev, ka vastlepäe, vastlabä, vasklapäev, lihaheide, pudrupäev, seajala-seitsepyha või sia uuriluu söömise päev on eeskätt naiste pyha. Emandad ja tydrukud on täna oma tavapärastest töödest vabad ning saavad hulgakesi koos käia ja kõrtsigi minna. Kylla aga naisterahvast ei oodata. Eriti halvasti on lood siis, kui naine on hommikul esimene kylaline. Sellisel puhul võib tema jalajälgedesse lahkudes lausa tuhka visata.
*Liulaskmine oli ja on liugupäeva tähtsamaid kombeid. Liumäel käivad tavaliselt kõik, nii vanad kui noored, kuid mõnel pool on see olnud siiski vaid abielunaiste asi. Liulaskmiseks sobib vabalt ykskõik milline vahend, mis liugleb piisavalt kaugele ja on ohutu, pyksitagumik ja kuuseoks kaasa arvatud. No ja viimases hädas saab isegi siledal jääl lasta jalgliugu.
*Vurr kuulub möödapääsmatult kihlakute juurde. Tavaliselt valmistati see sea jalaluust, Ugandis lambajalast.
*Täna võiks kypsetada leiba, sepikut või kooki. Peaasi, et ahi poleks tyhi. Seajaladest või –peast valmistatud herne-oasupp on samuti põline kihlakutoit. Kihlakuputru syyakse hommikul, seajalgu lõunal või õhtul. Sööma peab kihlakutel 3, 7 või 9 korda, siis jätkub suvel jõudu.
*Liugupäeval on mõnelgi pool peetud mokalaata, kus midagi ei ostetud ega myydud, vaid arutati ja lepiti kokku. Peremehed kauplesid järgmiseks aastaks tydrukuid ja sulaseid. Ja kui lepiti kokku, siis sõlmiti ka kihlad.
*Liugupäeval lõigatud ja hoolikalt kammitud juuksed kasvavad kiiresti ja seisavad suvi läbi sirged. Samuti on kindel tava, et liugupäeva õhtul ei võeta kodus tuld yles. Magama minnakse varakult, muidu ollakse järgmisel aastal pikaldased ja uimased.
Sellest, et vastlad on ühed rõõmsad pühad, kõneleb ka laulusalm!
VASTLAPÄEV (Autor: Peeter Jakobson)
Täna liugu laseme –
hõissa, meil on vastlad!
Seljas kasuk lumine,
jalas valged pastlad.
Õhtuks ubaleemeke
saab ja seajalgu,
hammastega anname
neile tubli talgu.
Pääe selle kuulame,
kas ju pill ei hüüa,
et võiks õhtul tubliste
vastlavaltsi lüüa.
Head õnne ja rõõmsat meelt!
